„Mahtra Talurahvamuuseum 50. Mahtra Talurahvamuuseumi Toimetised VII.“ Juuru 2021. Väljaandja: SA Juuru ja Hageri Kihelkonna Muuseumid Artiklite, intervjuude ning rohkete fotodega kogumik käsitleb muuseumi ajalugu, kogusid ja tegevust. Koostajad on Jaanus Plaat ja Anne Daniela Rodgers, toimetajad Haldi Ellam, Aili Normak (ka keeletoimetaja), Jaanus Plaat ja Rait Talvoja, kujundaja Maili Lepp. Artiklite autorid on Jaanus Plaat, Jüri Metssalu, Tiia-Helle Schmitte, Riina Annus, Rait Talvoja, Liivi Kebja, Anne Daniela Rodgers, Haldi Ellam, Maire Põder, lisaks leiab raamatust A. D. Rodgersi intervjuud R. Talvoja ja Eino Salmistega. Raamatu fotod on teinud A. D. Rodgers, H. Ellam, Aare Hindremäe, Avo Kadarik, Jaak Kadarik, J. Plaat jt, raamatus on palju arhiivifotosid (peamiselt Mahtra muuseumi fotokogust). Kogumik ilmus Eesti Kultuurkapitali toetusel. Raamatut on võimalik soodushinnaga osta Mahtra Talurahvamuuseumist Juurus, samuti Rahva Raamatu ja Apollo raamatupoodides ning e-poes: Mahtra Talurahvamuuseum 50 - Apollo Toimetised VII (.pdf 8,5Mb). | ||
„Vennastekoguduse usuliikumine Hageri, Juuru ja Rapla kihelkonnas. Mahtra Talurahvamuuseumi Toimetised VI.“ Juuru 2018. Väljaandja: SA Juuru ja Hageri Kihelkonna Muuseumid Kogumiku koostaja: Jaanus Plaat Toimetajad: Kalev Kask, Jaanus Plaat Artiklite autorid: Kalev Kask, Mihkel Kukk, Jaanus Plaat, Anneli Randla, Rait Talvoja Kujundaja ja fototööd: Martin Pedanik Keeletoimetaja: Aili Normak
Fotod: Peeter Säre, Jaanus Plaat, Anneli Randla Arhiivifotod ja joonised: Eesti Arhitektuurimuuseumi, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Juuru ja Rapla koguduse, Eesti Evangeelse Vennastekoguduse, Eesti Rahva Muuseumi, Harjumaa Muuseumi, Mahtra Talurahvamuuseumi, SA Virumaa Muuseumid, Viljandi Muuseumi, Saku-Tõdva vennastekoguduse kogud ja erakogud Fototöötlus: Martin Pedanik, Peeter Säre Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda Raamatu väljaandmist on toetanud: LEADER programm, Eesti Kultuurkapitali Raplamaa ekspertgupp |
Ants Kruusimägi „Juuru kihelkond. Juuru külanõukogu.“ Mahtra Talurahvamuuseumi Toimetised V, Juuru 2015 (464 lk, 85 fotot), väljaandja SA Juuru ja Hageri Kihelkonna Muuseumid Projektijuht: Jaanus Plaat Toimetaja; Kalev Kask Kujundajad: Martin Pedanik ja Mirjam Varik Saatesõna: Aili Normak, Jaanus Plaat Keelekorrektuur: Hille Saluäär Käsikirja teksti ja jooniste-skeemide arvutisisestus: Peep Vahtrik Fotovalik: Rait Talvoja Fototoimetaja: Jaak Kadarik Täname: Ants Kruusimägi pärijad, Juuru Vallavalitsus, Eesti Kultuurkapital Juuru koolmeistri ja Mahtra Talurahvamuuseumi rajaja Ants Kruusimägi (1909–1987) põhjalik uurimus Juuru kihelkonna, ühe tänase Raplamaa piirkonna loodusest, küladest ja inimestest, aja- ja kultuuriloost pakub põnevat lugemist kõigile huvilistele. Mõistagi käsitleb hea sulega kirjamees ka Juuru kihelkonnas toimunud Mahtra sõda ja sellest osavõtnute käekäiku, paikkonna rohkeid mõisaid, 1905. aasta revolutsiooni ärevaid sündmusi ja mõisate rüüstamist, nõukogude korda ja kolhoosiaega, kohalikku elavat teatrielu ning palju muud. Kohaliku rahva seas „Kruusimäe kroonikana” tuntud, rohkete jooniste ja fotodega illustreeritud, põhjalikult toimetatud ja kommenteeritud käsikirja raamatuna väljaandmine on kohalike inimeste ja Mahtra muuseumi kummardus oma kodukihelkonna suurkujule. | ||
Mahtra Juhan Julia Lell, Regina Lell Juuru, 2008 Autorid Julia ja Regina Lell on pärast Mahtra sõda (1858) Siberisse asumisele saadetud Juhan Reinvarti (Mahtra Juhan) Ülem-Suetukis sündinud neljanda põlvkonna järeltulijad. Raamat räägib eestlaste eluolust Ülem-Suetuki külas Siberis läbi paljude aastate. Prof. Jüri Viikberg: „Vanade aegade lugusid tuleb tingimata aeg-ajalt üle rääkida, et neid meelde tuletades uuele elule äratada. Sissevaatel Reinvartide suguvõsasse on teedrajav tähendus. See on noorte terane pilguheit oma juurtele, kaugete aegade ja vahemaade taha. Et Mahtra sõjaga seoses ning Mahtrast sai teelemineku kurbmäng alguse, siis vähemalt sümboolsel moel – raamatu kaudu – ollakse otsekui ringiga tagasi jõutud.” Kujundus Kadi Pajupuu Kirjastaja: SE&JS | ||
Kaiu talud ja saunad Koostanud Helju Linder. Juuru 2007 Raamatu autor Helju Linder on pärit Kaiu vallast. Huvi oma pere ja kodukoha ajaloo vastu tekkis tal juba algkoolipõlves. Süstemaatiline kodu-uurimine algas 1990. a Eesti Genealoogia Seltsi astudes. Oma pere ajaloost kasvas välja terve Kaiu külade ajalugu. Uurimus piirdub Kaiu mõisa maa-alaga nagu autor ise eessõnas märgib. Vaatluse alla on võetud kõik Kaiu 12 kunagist asulat ja küla. Uurimus on koostatud külade kaupa. Küla üldiseloomustusele ja kokkuvõtlikule arenguloole järgnevad kõikide talude ja saunade kui eluasemete lood. Käsitletud on nende teket ja kujunemist ning neis elanud inimeste lugusid. Raamatus on ohtralt pärimusi, legende ning fotosid paljude perede kohta. See raamat annab kõikidele huvilistele, kes on pärit Kaiust, põhiteadmised nende perekonnaloost. | ||
"Au kolhoosikorrale" Toimetanud Tiiu Luht. Juuru 2004 Raamatu koostamiseks kogus muuseum kirjalikke mälestusi ühismajandite kohta. Samal ajal koguti ka koolilastelt kirjutisi teemal "Ühismajandi elu laste silmade läbi", kus õpilased kirjeldasid oma lähedaste meenutusi kolhoosi- või sovhoosielust. Kogumikku pandi kõik 15 täiskasvanute tööd, mis muuseumile laekus. Laste uurimistööde seast tehti valik 16 tublima jutustuse kasuks. Iga meenutuse juurde on lisatud selle autori lühielulugu ja foto. Õpilaste puhul on piirdutud foto ja kooliga ning kirjas on mälestuste vestja nimi. Kuna autorid on pärit maakonna eri paigust, siis saab raamatust hea ülevaate Rapla rajooni ühismajandite moodustamiste ja liitmiste kohta, tolle aja töödest ja tegemistest ning põllumajanduspoliitikast. Kõike seda on kirjeldatud läbi optimismi ja huumori. Raamatus kasutatud fotod pärinevad muuseumi kogust. | ||
Kuuda Seminar 150. Ülevaade ja lühielulood Liivi Aarma, Rait Talvoja, Ülle Viitkar. Juuru 2004 Kuuda seminar asutati 1854. a. Õppeaeg kestis kolm aastat ning ühe kursuse lõppedes alustas õppetööd järgmine. Seminar andis tolle aja kohta hea hariduse. Kuna seminaristid pidid Kuudal tegema kõiki majapidamistöid alates põlluharimisest kuni koorijuhtimiseni, siis olid need noormehed väga läbilöögivõimelised. Selles õppeasutuses õppis 321 noormeest. Enamik neist läks tööle koolmeistriteks Eestimaa koolidesse. Need noored mehed asutasid meie küladesse esimesed laulukoorid ning erinevad seltsid. Nad olid tõeline maa sool, kelle lapsed ehitasid üles juba Eesti Vabariigi. Raamatus on ülevaade Kuuda seminari asutamisest ja kujunemisest. Seminari õppeprogrammist ja kodukorrast. Kirja on pandud seminari õpetajate ja seminaristide elulood koos fotodega. Uurimuses on paljude meeste elulugu väga tuumakas, kuid mõne mehe kohta pole olemas fotot ja eluloona on kirjas vaid seminaris õppimise aeg ja arvatav sünniaeg. Seminaristide elulugudest on võimalik saada olulist teavet pea iga maakooli kohta Eestis. | ||
Muuseumi toimetised |