Atla-Eeru kõrts

Eeru kõrts on ainus Eestis säilinud talupojakõrts. Hoone vanimaks osaks loetakse rehetuba ja rehealust, mis pärinevad 1811. aastast, mil elamu Atla mõisa maale rajati. Hiljem kohandati see kõrtsiks. Suvehooajal (maist septembrini) saab rehielamust kõrtsi külastada Mahtra muuseumi töötaja saatel T-L kell 11-18 ning oktoobrist aprillini kell 11-16 (kõigepealt tulla muuseumi peahoonesse Muuseumi tn. 1 või helistada 4844199).

Atla-Eeru kõrts Väike-Atla (Eeru) mõisas asuva kõrtsi esmamainimine on kirjas Juuru kiriku sünnimeetrikas 1760. aastast, mil Ero kõrtsmik Retsep Madis on märgitud vaderina. Tänini säilinud Eeru kõrtsihoone vanem osa (rehetuba ja rehealune) ehitati 1811. aastal. Algselt oli see hoone tavaline Atla mõisa talumaja-rehielamu. Paarikümne aasta möödudes rajati hoonesse uuesti külakõrts. Peale kõrtsi taasavamist oli kõrtsmikuks Jüri Rüter (1804-1850). Atla mõis kuulus tol ajal Barlövenite aadliperekonnale. Eeru kõrts on tüüpiline 19. sajandi rehielamu paekivist rehealuse ja rõhtpalkidest kambriteosaga. Hoone katus, mis varem oli õlgedest, on tänapäeval roost. Nagu ehtsal suitsutarel kunagi, puudub ka Eeru kõrtsil korsten. Mahtra sõja päevil kujunes Eeru kõrts paigaks, kus toimusid mitmed määrava tähtsusega kogunemised. Siin uurisid Atla ja Mahtra talumehed peerutule valgel vastuhaku ajendiks saanud uut talurahvaseadust. Kõrtsi kogunesid 1858. aasta 2. juuni varahommikul arvukad talumeeste salgad, koos suunduti Mahtrasse. Siin anti pärast sõda haavatutele esimest abi. 1900. aasta paiku lõpetasid tegevuse arvukad maakõrtsid seoses viinamonopoli seadusega. Atla-Eeru kõrts suleti juba 1870-te lõpus, sest läheduses avati uus Eeru kõrts, mida peagi hakati rahvasuus kutsuma Plevna kõrtsiks. Ka läheduses asuv teerist sai nime Plevna rist. Vana kõrtsihoone ehitati ringi tavaliseks Atla mõisa 3-päeva rendikohaks. Sellest ajast pärinevadki praegused kambrid. 20. sajandi algul oli Eerus sulaseks Hans Panso, kuulsa teatrimehe Voldemar Panso isa. Eesti Vabariigi ajal sai Eeru kõrtsist asundustalu, mille pärisomanikuks sai viimane rentnik Mihkel Ausmees. 1958. aastal osteti Eeru kõrts rajatavale muuseumile. Külastajatele on hoone avatud 1970. aastast alates. Eeru kõrts on omanäoline vaatamisväärsus ning leiab Mahtra muuseumi eestvedamisel aktiivset kasutust. Nii on siin õpitud suures reheahjus leiba küpsetama, kambri põrandale laotatud puhastel õlgedel jõulusid oodatud, lihavõttepühade ajal mune värvitud, kontserte ja mitmesuguseid teisi õdusaid äraolemisi ning muuseumiprogramme korraldatud. Eeru kõrtsi ajalugu, elanikke ja talupoegade kõrtsikultuuri Eestis käsitleb põhjalikumalt kõrtsis suviti avatud olev Mahtra muuseumi näitus (tekstide autor Rait Talvoja).   Vaata ka põhjalikumat fototutvustust Eeru kõrtsi pildigalerii leheküljelt. Eeru kõrts on ainus Eestis säilinud talupojakõrts. Hoone vanimaks osaks loetakse rehetuba ja rehealust, mis pärinevad 1811. aastast, mil elamu Atla mõisa maale rajati. Hiljem kohandati see kõrtsiks. Suvehooajal (maist septembrini) saab rehielamust kõrtsi külastada Mahtra muuseumi töötaja saatel T-L kell 11-18 ning oktoobrist aprillini kell 11-16 (kõigepealt tulla muuseumi peahoonesse Muuseumi tn. 1 või helistada 4844199). Hinnatud kodulehtede tegemine professionaalne kodulehe valmistamine tunnustatud ja visuaalselt heal tasemel .. korraliku ja atraktiivse kodulehe tegemine aga ka kasutajasõbralike ning lihtsalt kasutatavate kodulehtede valmistamine originaalse visuaaldisainiga kodulehekülje tegemine vaata lisaks ka Tõlketeenused kiirelt ja alati tähtajaks valmis
November 2024
ETKNRLP
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930 

Atla-Eeru kõrts
Eeru kõrts on ainus Eestis säilinud talupojakõrts. Hoone vanimaks osaks loetakse rehetuba ja rehealust, mis pärinevad 1811. aastast, mil elamu Atla mõisa maale rajati. Hiljem kohandati see kõrtsiks.

Suvehooajal (maist septembrini) saab rehielamust kõrtsi külastada Mahtra muuseumi töötaja saatel T-L kell 11-18 ning oktoobrist aprillini kell 11-16 (kõigepealt tulla muuseumi peahoonesse Muuseumi tn. 1 või helistada 4844199).
Atla-Eeru kõrts
Atla-Eeru kõrts

Väike-Atla (Eeru) mõisas asuva kõrtsi esmamainimine on kirjas Juuru kiriku sünnimeetrikas 1760. aastast, mil Ero kõrtsmik Retsep Madis on märgitud vaderina. Tänini säilinud Eeru kõrtsihoone vanem osa (rehetuba ja rehealune) ehitati 1811. aastal. Algselt oli see hoone tavaline Atla mõisa talumaja-rehielamu. Paarikümne aasta möödudes rajati hoonesse uuesti külakõrts. Peale kõrtsi taasavamist oli kõrtsmikuks Jüri Rüter (1804-1850). Atla mõis kuulus tol ajal Barlövenite aadliperekonnale.

Eeru kõrts on tüüpiline 19. sajandi rehielamu paekivist rehealuse ja rõhtpalkidest kambriteosaga. Hoone katus, mis varem oli õlgedest, on tänapäeval roost. Nagu ehtsal suitsutarel kunagi, puudub ka Eeru kõrtsil korsten.

Mahtra sõja päevil kujunes Eeru kõrts paigaks, kus toimusid mitmed määrava tähtsusega kogunemised. Siin uurisid Atla ja Mahtra talumehed peerutule valgel vastuhaku ajendiks saanud uut talurahvaseadust. Kõrtsi kogunesid 1858. aasta 2. juuni varahommikul arvukad talumeeste salgad, koos suunduti Mahtrasse. Siin anti pärast sõda haavatutele esimest abi.

1900. aasta paiku lõpetasid tegevuse arvukad maakõrtsid seoses viinamonopoli seadusega. Atla-Eeru kõrts suleti juba 1870-te lõpus, sest läheduses avati uus Eeru kõrts, mida peagi hakati rahvasuus kutsuma Plevna kõrtsiks. Ka läheduses asuv teerist sai nime Plevna rist. Vana kõrtsihoone ehitati ringi tavaliseks Atla mõisa 3-päeva rendikohaks. Sellest ajast pärinevadki praegused kambrid. 20. sajandi algul oli Eerus sulaseks Hans Panso, kuulsa teatrimehe Voldemar Panso isa. Eesti Vabariigi ajal sai Eeru kõrtsist asundustalu, mille pärisomanikuks sai viimane rentnik Mihkel Ausmees. 1958. aastal osteti Eeru kõrts rajatavale muuseumile. Külastajatele on hoone avatud 1970. aastast alates.

Eeru kõrts on omanäoline vaatamisväärsus ning leiab Mahtra muuseumi eestvedamisel aktiivset kasutust. Nii on siin õpitud suures reheahjus leiba küpsetama, kambri põrandale laotatud puhastel õlgedel jõulusid oodatud, lihavõttepühade ajal mune värvitud, kontserte ja mitmesuguseid teisi õdusaid äraolemisi ning muuseumiprogramme korraldatud.

Eeru kõrtsi ajalugu, elanikke ja talupoegade kõrtsikultuuri Eestis käsitleb põhjalikumalt kõrtsis suviti avatud olev Mahtra muuseumi näitus (tekstide autor Rait Talvoja).  

Vaata ka põhjalikumat fototutvustust Eeru kõrtsi pildigalerii leheküljelt.
Atla-Eeru kõrts Eeru kõrts on ainus Eestis säilinud talupojakõrts. Hoone vanimaks osaks loetakse rehetuba ja rehealust, mis pärinevad 1811. aastast, mil elamu Atla mõisa maale rajati. Hiljem kohandati see kõrtsiks. Suvehooajal (maist septembrini) saab rehielamust kõrtsi külastada Mahtra muuseumi töötaja saatel T-L kell 11-18 ning oktoobrist aprillini kell 11-16 (kõigepealt tulla muuseumi peahoonesse Muuseumi tn. 1 või helistada 4844199).
Mahtra Talurahvamuuseum, Muuseumi 1, Juuru alevik, Rapla vald, 79401 Raplamaa, tel 484 4199, 484 4162,
Eesti keeles   In English   По русски