„Mahtra tegijad“ – uus näitus Mahtra Talurahvamuuseumis. Näitus on pühendatud mitmete Mahtra amuuseumi töötajate tähtpäevadele 2017. aastal: direktor Elmot Abeli 85. ja teadur Arvi Paidla 80. sünniaastapäevale, kauaaegse direktori Tiia-Helle Schmitte 70. sünnipäevale ning mitmete Mahtra muuseumi suurkogujate ja sõprade juubelitele. Näitusel tutvustatakse teenekate muuseumitöötajate ja muuseumi kaastööliste olulist panust Mahtra muuseumi arengusse, koduloouurimisse, vanavarakogumisse ja kohalikku kultuuriellu. Lisaks fotomaterjalile Mahtra muuseumi kogust ja erakogudest on näitusel väljas valik „Mahtra tegijate“ teostest ja nendega seotud esemetest. Näituse kuraatorid on Maire Põder, Rait Talvoja ja Jaanus Plaat. Tekstide toimetaja on Aili Normak, plakati autor Jaak Kadarik. Näitus on Mahtra muuseumis avatud 29.11.2017–24.03.2018. Juuru, Muuseumi tn. 1, T–L kell 11–16 Näitusel tutvustatakse muuhulgas ka 1970.–1980. aastatel üle Eesti ja kaugemalgi kuulsaks saanud Mahtra Talurahvamuuseumi Rahvapilliorkestri tegemisi. | ||
Näitus „Pärandkultuur maastikus“ Mahtra Talurahvamuuseumis 1. september – 18. november 2017 Näitus erinevatest pärandkultuuri näidetest Eestis põhineb Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) pärandkultuuri andmebaasi fotodel ja selle koostas Jürgen Kusmin. Näituse eesmärk on tutvustada erinevaid pärandkultuuri objektitüüpe ning anda vihjeid nende täpsemaks uurimiseks, hooldamiseks ning eksponeerimiseks. Info: , , tel. 4844199.Näituse tutvustust loe siit: (.docx 14,5Kb). |
15. juuni – 26. august 2017 saab Mahtra muuseumis vaadata näitust „Kui Nuustakul käidud… Turismikajastused Mahtra muuseumi kogudes“. Näitus koosneb esemetest, tekstidest ja piltidest, mis on jõudnud Mahtra Talurahvamuuseumi 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguskümnendite reisidelt, aga ka erakogudest pärit huvitavatest materjalidest. Eksponeeritakse Mahtra muuseumi kõige eksootilisemat eset – üheksavöölase seljakilbist korvi, mis on toodud Brasiiliast Eestisse 1877. aastal; 19. sajandi lõpu Pirgu mõisa rahva Itaalia-reisi fotosid; vanu turismibrošüüre ning hulgaliselt vanemaid ja uuemaid meeneid Norra trollidest Melaneesia Vanuatu saarestiku naise rohust seelikuni, Hiina terrakota pudelist Eiffeli tornini. Näitusel on ka Londoni sümbol punane telefoniputka ning palju muid erinevaid esemeid maailma eri nurkadest. Näituse kuraator on Mahtra muuseumi peavarahoidja Rait Talvoja, info: , tel. 4844199. Näitus on avatud teisipäevast laupäevani kell 11–18 Mahtra Talurahvamuuseumis, Muuseumi 1, Juuru alevik, Raplamaa. www.mahtramuuseum.ee
| ||
Mahtra muuseumis avatakse kolmapäeval 5. aprilli kell 15 Eesti Piibliseltsi koostatud näitus „Pühakiri – käsikirjast emakeelse Piiblini. Reformatsioon 500“ Näitusel saab tutvuda esimeste eestikeelsete piiblitekstidega ja Pühakirja näidistega mitmetes Euroopa rahvaste keeltes. Koostaja Jaan Bärenson, kujundaja Mikk Leedjärv. Näitus on Mahtra Talurahvamuuseumis lahti kuni 1. juunini (T-L kell 11-16, Muuseumi tn. 1, Juuru, Raplamaa). Info: Mahtra muuseum 4484199; e-post: ; ; www.piibliselts.ee Pühakiri – käsikirjast emakeelse Piiblini Reformatsioon 500 Piibel koosneb originaalis vanaheebrea ja arameakeelsest Vanast Testamendist ja kreekakeelsest Uuest Testamendist, mis kristluse levimisel tõlgiti teistesse keeltesse. II sajandil tõlgiti mitmeid osi süüria ja kopti keelde, IV-V sajandil gooti, armeenia, gruusia ja etioopia keelde. Lisaks tehti osalisi tõlkeid araabia, nuubia, pärsia jt keeltesse. Käesoleval aastal tähistame luterliku reformatsiooni 500. aastapäeva. Piibli tõlkimine rahvuskeeltesse algas Euroopas juba 14.–15. sajandil. J. Gutenbergi trükipressi mõjul tekkinud trükirevolutsioon andis Piibli levikule enneolematud võimalused. Reformatsiooni tulemusena tõlgiti Piibel ka eesti keelde. Eestikeelne Piibel on olnud aluseks eesti kirjakeele ja emakeelse hariduse kujunemisele ning kultuuri arengule ja omariikluse tekkele. Vanimad meieni säilinud eestikeelsed pühakirjatekstid on Kullamaa vakuraamatust pärinevad Meie Isa Palve, lisaks ka Maarja palve ja Usutunnistus (1524–1532), Wanradt-Koelli katekismuse (1535) fragmendid Meie Isa Palvest ja J. A. Völkeri käsitsi kirjutatud tekstid (1585–1590), kus eestikeelne osa sisaldab Meie Isa Palvet, kümmet käsku, Maarja palvet, usutunnistust, viit kirikukäsku ja seitsme sakramendi loetelu. Näituse teostamisel on Eesti Piibliseltsile abiks olnud Cambridge’i Ülikooli Raamatukogu, Briti ja Välismaa Piibliselts, Saksa Piibliselts, Tallinna Linnaarhiiv. Piiblinäituse plakat (.pdf 4,6Mb). | ||
Mahtra Talurahvamuuseumis saab 21. veebruar – 31. märts 2017 vaadata näitust „Kooli Lugemise Raamat ehk jakobson“. SA Juuru ja Hageri Kihelkonna Muuseumid näitus Mahtra muuseumi kogudes ja erakogudes olevatest vanadest kooliõpikutest, aabitsatest ja lasteraamatutest (ajavahemikust 1872–1965). Täname eriti Heldi Tagelit loa eest oma kogu näitusel kasutada. Näitus on pühendatud 150 aasta möödumisele C. R. Jakobsoni „Kooli Lugemise Raamatu“ ja „Uue Aabitsaraamatu“ esmailmumisest (1867). Näitus on eriti sobilik kooliõpilastele aga ka täiskasvanutele. Näituse kuraator on Mahtra muuseumi pedagoog Maire Põder, info: maire.poder@mahtramuuseum.ee, tel. 4844199. |
Ajutised näitused 2017 |