Ajutised näitused 2025

Mahtra Talurahvamuuseumi uus raamatunäitus „Üks Kaunis Jutto- ja Õpetusse Ramat” on pühendatud Eesti raamatu 500. juubelile. 

Kokku eksponeerime 142 raamatut. Vanim neist on saksakeelne Balthasar Russowi Liivimaa kroonika ning noorim Lennart Meri „Hõbevalge” aastast 1976. Haruldasemateks eksponaatideks on eestikeelse Piibli I ja II trükk,  O. W. Masingu "Marahwa Näddala-Leht" 1821. aastakäik, 4-osalise kooliraamatute sarja „Koli-ramat” II jäggo 1854. aastast  ja palju muud. Trükised on pärit Mahtra muuseumi kogust ja erakogudest.

Lisaks raamatutele eksponeeritakse näitusel ka haruldasi köiteid ja näituse tekstides antakse ülevaade eestikeelsete trükiste arengust läbi sajandite, käsitledes nii religioosset, teadus- ja ajalookirjandust kui ka ilukirjandust, luuleraamatuid ja kooliõpikuid.  

Näituse koostaja Mahtra Talurahvamuuseumi teadur Rait Talvoja

Plakati kujundus Piret Kuutok

Tekstide toimetajad Aili Normak ja Jaanus Plaat

Näitust on toetanud Eesti Kultuurkapital

Näitus on avatud kuni 30. augustini 2025.

Lähem info:

Näitus Meieisapalvest raamatuaastal Mahtra Talurahvamuuseumis

Käesolev aasta on raamatuaasta. Möödub  500 aastat esimese teadaoleva eesti keelt sisaldanud trükise ilmumisest. Möödunud aastal tähistati 500 aasta möödumist esimesest meieni säilinud eestikeelsest meieisapalve tekstist. Eesti Kirikute Nõukogu kuulutas eelmise aasta Meieisapalve teema-aastaks. Tänavu möödub ka 490 aastat esimesest osaliselt säilinud Wanradti ja Koelli katekismusest, mis anti välja 1535.

Piibel kui kristlust kandev sõnum on aastasadu olnud eesti keele, kultuuri, rahva ja riigi kujundajaks. Esimesi vaimulike tekstide tõlkeid võis leiduda juba 13. sajandi alguses.Võib arvata, et kõige olulisemad liturgilised tekstid: meieisapalve, usutunnustus, maarjapalve jne on olnud kasutusel Marjamaal vähemalt kaheksa sajandit.  Vanimad tänini säilinud eestikeelsed tekstid on Kullamaa vakuraamatust aastatest 1524–1532 pärinevad Meie Isa palve, Maarja palve ja Usutunnistuse tekstid, mis on kirja pandud Kullamaa katoliku preestri Johann Lelowi ja tema ametijärglase poolt vakuraamatu tühjadele lehekülgedele.

 Teateid eesti keelt sisaldavast trükiväljaandest on aastast 1525. Siis trükiti Wittenbergis esimene eestikeelset teksti sisaldav raamat, milleks võis olla Martin Lutheri missa tõlge. Lüübeki raad arestis 7. novembril 1525 ühe vaadi luterlike raamatutega, mis otsustati hävitada. Tegemist oli teiste hulgas liivi, läti ja eesti rahvakeelsete missaraamatutega (ld missis in vulgari liuonico, lettico ac estonico).

1535. a ilmunud esimese eestikeelse katekismuse koostasid Simon Wanradt ja Johann Koell Tallinnas. Lõuna-Eesti vanimad piiblitekstid on 1583. aastast Tartus jesuiitide kolleegiumis tegutsenud J. A. Völckeri tõlgitud.

Aastast 1632 on meieisapalvest olemas Heinrich Stahli (ca 1600-1657) koostatud versioon, mis ilmus tema saksakeelses kiriku käsiraamatu "Hand vnd Hauszbuches Für die Pfarherren, vnd Hauszväter Ehstnischen Fürstenthumbs"  I osas (1632), mis sisaldab väikest katekismust.

Olulised teetähised meie emakeelse vaimuliku keele arengus on Wastse Testamendi ilmumine 1686. aastal ja esimese põhjaeestikeelse Piibli ilmumisel aastal 1739.

Meie Isa palvet on meie esivanemate keeles palutud juba vähemalt kaheksa sajandit. Meie Isa palvet on kristliku kiriku ajaloos nii jumalateenistustel palutud ja õpetatud igale ristiinimesele igapäevaseks palveks. Meieisapalve on väga oluline ja tähtis tekst.

Mahtra Talurahvamuuseumis avatavat näitust on eelevalt saanud vaadata mitmetes Eestimaa paikades: kirikutes, raamatukogudes, kultuurimajades, muuseumides jne. Meieisapalve näitus on osa raamatuaasta sündmustest.

Jaan Bärenson, näituse koostaja

Näitusel saab näha ka valikut näituse teemaga seotud kirjandusest ja trükistest Mahtra Talurahvamuuseumi kogust ning erakogudest. Kuna Meieisa (Issameie) palve on kirjas Piiblis Matteuse ja Luuka evangeeliumis, siis eksponeeritakse ka haruldasemaid eestikeelseid Piibleid ja katekismuseid. Trükiste väljapaneku koostas Mahtra muuseumi teadur Rait Talvoja.

Tulge vaatama Mahtra Talurahvamuuseumi uut näitust "Luulelend. Valik värsikogusid aastatest 1860-1960" Juuru raamatukogus, avatud alates 29. jaanuarist. 

See on esimene Eesti Raamatu Aasta näitustest, mida Mahtra muuseum korraldab Juuru ja Kohila raamatukogus, Ingliste raamatukogus (R. Talvoja ja A. Hindremäe näitus Valik raamatuid 19. sajandi igast kümnendist, alates 12.02), Juuru koolis (R. Talvoja, Kalev Kaski ja Anneli Simkini koostatud näitus Aabitsad ja vanad kooliõpikud, alates 17.02) ning Mahtra muuseumis (alates maist) seoses 500 aasta möödumisega esimese eesti keelt sisaldanud trükise ilmumisest. Näitustel eksponeeritud raamatud on pärit Mahtra Talurahvamuuseumi kogust ja erakogudest.

Näituse "Luulelend" koostas Mahtra Talurahvamuuseumi teadur Rait Talvoja.

Juuru Raamatukogu on avatud T-R 10-18, L 11-14